Ullori­aq Ilisimatusarfiup inatsisilerinermi kandidatini siullersaraat

Written by Christine Hyldal

Ulloriaq Grønvold politioreerluni atornerluinermik akiuiniarusunneq allanullu maligassiuerusunneq tunngavigalugit maanna Ilisimatusarfiup inatsisilerinermi kandidatut siullersaalluni naammassivoq. 

Ulloriaq Ilisimatusarfiup kantiinaani inunnik ulikkaartumi soraarummeersimanermut uppernarsaatini tigujartorlugu sassarmat, peqataasut ersaattaallutik nillernertalimmillu pilluaqqusipput.  

Tamanna pissutissaqarluarpoq. Ulloriarmi Ilisimatusarfiup inatsisilerinermi kandidatini siullersaaraat. Taamatuttaaq februarimi ukiuunerani soraarummeertut akornanni angutit pingasuinnaasimapput, arnalli 42-it naammassinnillutik. Ulloriaq aammattaaq kandidatinngortut akornanni agguaqatigiisillugu karakterinik qaffasinnerpaamik angusaqarpoq – tamannalu kingusinnerusukkut uterfigissavarput. 

Ulloriaq anguniagaqarumatuujuvoq piumassuseqarluarlunilu. Tamanna meeraanermini Qeqertarsuarmi najugaqarsimaneranit aallaaveqarpoq. Tassani inuiaqatigiinni hashimik tuniniaaneq amerlasuunit nipaatsumik akuerineqartutut misigaa. Inersimasunngoramilu qanigisami ilaanni kinguaassiutitigut atornerlunneqarsimasoq paasivaa. 

”Innuttaasut akornanni nipaatsumik akuersaarneqartutut ippoq… Taamaattussaannartut isigineqalersimavoq. Tamanna akiorniarlugu iliuuseqarusuppunga. Allanngueqataarusuppunga,” Ulloriaq oqarpoq. 

 

“Tamanna akiorniarlugu iliuuseqarusussimavunga. Allanngueqataarusuppunga.”  

– Ulloriaq Grønvold 

 

22-nik ukioqarluni persuttaasimanermut suliami siullerpaamik unnerluussisunngortoq 

2008-mi Nuummi politiinngorniarfimmi aallartippoq. Taamanikkut 22-nik ukioqarpoq. Ilinniarnerminilu aallartikkami eqqartuussivimmi unnerluussisartutut sassartalersimavoq. 

Qaqortup politeeqarfiani praktikkerpoq, tassanngaanniillu Narsamut aallartinneqarluni, tassani angut persuttaasimasutut unnerluutigineqartoq pillugu eqqartuussisoqartussaammat. Ulloriaq aperineqarami suliaq taanna pillugu unnerluussisunngorsinnaanerluni, Politiit eqqartuussivimmi unnerluussisartutut sassartarnissaat nalinginnaasuummat, Ulloriaq akuersivoq suliassaanillu qanoq ingerlatsisarnissaminik ilitsersuunneqarluni. 

”Eqqartuussisumut illersuisoq eqqaamavara. Misilittagaqarluarpasippoq, ernumaammeraluarpungalu ajugaaffigineqassanasoralunga. Taamaanngilarli, unnerluutigineqartorlu persuttaasimanini pillugu qaammatini arfineq-pingasuni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmiittussanngortinneqarpoq.” Ulloriaq oqaluttuarpoq. Suliaq taanna qaquguluunniit puigunngisaannassallugu oqaatigaa. 

”Suliaq aallaqqaataaniit misissorlugu aallartinneraniit, eqqartuussivimmi aalajangiisoqarnissaata tungaanut malinnaaffiginissaa immikkut pisinnaaneruvoq. Tamatuma kingorna suliaq naammassineqarsimaneranik misigisitsisarpoq, taamaalillungalu nalunngilara sulinera iluaqutaasimasoq.” Ulloriaq Grønvold oqarpoq.

Ulloriaq Grønvold Politiitut sulinermini hashimik tuniniaasartunik arlalinnik tigusarinnittarsimavoqTamanna ilaanni sulinngiffeqaraluaraangamiluunniit pisarsimavoqAsseq 2016-imeersuuvoq, tassani ikinngutini siornatigullu suleqatigisimasaniBjørn Bjerregaardpeqatigaa. 

AssiliisoqUlloriaq Grønvold. 

Qeqertarsuarmut angerlarusuttoq  

Kingusinnerusukkut suliassanik allanik arlalinnik unnerluussisartutut suliaqarpoq, ilaatigut ikiaroornartunik suliaqarnermut tunngasunik annertuunik, ataasiarlunilu inuit arfinillit unnerluutigineqarlutik. Kisianni politiitut sulineq ilaanni aamma artornartortaqartarpoq. Assersuutigalugu Qaqortumi politiinngorniarluni ilinniarnermini ukiutoqqami unnuk ulappuffiulluinnartoq eqqaamavaa, aqaguanilu sulinngiffimmini qasulluinnarsimalluni nalunaaquttap akunnerini 16-ini sinissimalluni. 

”Nalunngereerpara politiitut soraarninngornissama tungaanut suliniarnanga. Meerartaarnissannullu atatillugu unnuarsiortarnerit naapertuutinngillat. Taamaattumik ilinniagaqaqqittariaqarpunga, inatsisilerinissarlu toqqagassaavoq pissusissamisoortoq, tassami tamanna soqutigisaraara. Akerlianik Danmarkimi ilinniarusunngilanga. Taamanikkut inatsisilerinermik ilinniarniaraanni Danmarkimut aallaqqaartoqartariaqartarpoq.” 

Peqatigisaanillu takorluukkamik piviusunngortoqarpoq: Ulloriaq Qeqertarsuarmut uterusussimavoq politiitullu sulilluni. Tamanna 2018-mi piviusunngorpoq. 

”Meeraaninni misigisimasakka tunngavigalugit maligassiuerusuppunga ajornartorsiutinillu aaqqiiniarnermut peqataarusullunga.” 

Taamaaliorsinnaasimavit? 

”Isumaqarpunga taamaaliorsimallunga. Hashimik tigusarinninnerit arlallit piviusunngortippakka, kisianni ukioq taanna aamma artornarsimavoq. Suliffinni kisimiikkama, ullullu ilaanni suliassaq naammassiniarlugu ingerlaninni saassunneqarpunga. Taamaattumillu illoqarfinnit allanit suleqatit ikiutaajartorlutik aggersarneqarput. Pisimasut taamaattut pissutigalugit ullumikkut politiit minnerpaamik marluk sulisuunissaat piumasaqaataalernikuuvoq.” 

Paasissutissat: 

Ateq: Ulloriaq Grønvold 

Suminngaanneerfik: Qeqertarsuaq 

Ukiut: 39-it 

Meeqqat: Marlunnut ataataavoq, nukappiaqqamut niviarsiaqqamullu. 

Inooqatigisaa: Aappaqarpoq Nivi, meeqqat anaanaat.   

Ilinniagaq: 2026-mi cand.jur.-itut naammassivoq, nunatsinnilu Politiinngorniarfimmi ilinniarnikuulluni.  

Malinnaasinnaanngikkumami? 

Ukioq taanna Ilisimatusarfik inatsisilerinermik bacheloritut ilinniagaqarnissamik periarfissiilluni siullerpaamik ammaavoq. Ukioq ataaseq kingorna, 2019-imi, Ulloriaq tassani aallartippoq. Kisianni tamanna aamma ernumanartoqarsimavoq. Malinnaasinnaanngikkuni qanoq pisoqassava? Sulinerminik soraarnermi kingorna aningaasaqarniarnera qanoq issava? 

Ernumassutaali tunngavissaqanngitsut paasinarsipput. Illersuisutut eqqartuussissuserisoq Finn Meinel-ip suliffeqarfimmini Ulloriatut ittumik pisariaqartitsilluni attaviginnipallappoq. 2021-mi illersuisutut akuerisaalerpoq, kingunitsianngualu, suli Ilisimatusarfimmi ilinniartuunermi nalaani, nutaamik inissisimaffeqalerpoq eqqartuussivimmilu sassartalerluni. 

”Unnerluussisutut inuit pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfimmut inissinnissaat sulissutigisarpara. Massakkulli akerlianik inissisimaffeqalerpuunga, suliallu tamaasa eqqortumik ingerlanissaat kiisalu inatsisitigut illersorneqarnissap qulakkeerneqarnissaa suliassaraara.”  Ulloriaq oqarpoq. 

2022-mi bacheloritut naammassigami aalajangereersimavoq ilinniarnini nangillugu kandidatitut naammassiniarlugu. Taamanikkulli Ilisimatusarfimmi kandidatitut ilinniarneq suli pilersinneqarsimanngimmat, atuaqatimi amerlanerit Danmarkimut ingerlaqqillutik ilinniariartorput. Ulloriap tamanna kissaatigisimanngilaa. Nunatsinni inatsisilerituutut sulinissani siunertarigamiuk, Danmarkimi inatsisit maleruagassallu pillugit ilinniarneq immikkut soqutigisarinngilaa. 

Taamaattumik Syddansk Universitetimi ungasianiit atuartitsissutit ilaannik aallartereersimavoq, nalunnginnamiuk kandidatitut ilinniarnermi nunani allaniissimanissaq piumasaqaataassasoq. Taamaattumik 2024-mi Ilisimatusarfimmi kandidatitut ilinniarneq aallartinneqarmat, atuaqatiminit siuarsimanerulluni aallartippoq, taamaalillunilu siullersaalluni kandidatitut naammassinnilluni. 

”Maanna meeqqakka oqarsinnaalerput ataatartik Ilisimatusarfimmi inatsisilerituutut siullersaalluni naammassinnissimasoq.”

– Ulloriaq Grønvold. 

Agguaqatigiissillugu 11,2-mik karakterilik

Ullumikkut Ulloriaq Grønvold kandidatitut ilinniarnini eqqarsaatigigaangamiuk qanoq ulapputeqarsimatiginini eqqarsaatigiinnarlugu meriannguummertarpoq. Taamanikkut Nunatta Eqqartuussisuuneqarfiata Illersuisuini allattoqarfiup pisortaatut tamakkiisumik atorfinereersimavoq, kandidatitut ilinniarneq tamakkiisumik ingerlallugu, peqatigisaanillu meeqqanut marlunnut ataataalluni. Taamaakkaluartoq kandidatitut ilinniarnermi agguaqatigiisillugu qaffasinnerpaamik angusaqarpoq. Specialiami A-mik karaktereqarluni agguaqatigiissillugu 11,2-mik angusaqarpoq. 

”Specialiamut karakteriga tigugakku qissasiinnarpunga. Misigisimagama ataataalluarnanga, specialiami suliaq pissutigalugu nukissaaleqisarsimagama. Annertuumik assoruussimaqaanga.” Ulloriaq eqqaamasalikkersaarpoq. 

”Specialera tunniutilerakku annertuumik akisussaaffeqartutut misigisimavunga. Massakkulli meeqqama oqaatigisinnaalissavaat ataatartik Ilisimatusarfimmi inatsisilerituutut tamakkiisumik ilinniarsimasut siullersaraat.” 

Ulloriaq Kandidatitut angusani qaffasissut pillugit Grønlands Erhvervimit 5.000 koruuninik aningaasartalimmik nersornaaserneqarpoq. Aningaasat taakku ilaqutariit tamakkerlugit Islandimut poorskisioriarnerannut atorneqarput. ”Ilinniarnerup nalaani ilaquttannut naammattumik piffissaqarsinnaasimannginnama, taamatut ilaquttannut nuannersumik misigisaqartitsilaarsimavunga,” oqarpoq.  

Arctic Hub Grønland Kulturi University of Greenland