Arsuup eqqaani sukaasat ikaitit qaqutigoortut akornanni pinngortitami pissuseqatigiit asseqanngitsumik ataqatigiinnerat ilisimatusartunit nuannaarutigineqarpoq. Sukaasani asseqanngilluinnartuni soqutiginaqisunik uumasoqarlunilu naasoqarnera immap iluani videuliani nutaani takuneqarsinnaavoq.
Arsuup eqqaani kangerluup Ikkap naqqanit sukaasat 1000-it missaanniittut naqqanit puttussuussimapput. Immap iluani napasuliarsuartut ittut taakku Kalaallit Nunaanniittut nunarsuarmi tamarmi asseqanngillat. Sukaasat mineraliusut taakku 20 meterisut portutigilersinnaapput 8 meterisullu silitsigilersinnaallutik, assigiinngisitaartunillu uumasoqarlutillu naasoqarput.
1995-imiilli suliniummi IKKA-mi nunat tamalaat suliaqarfiillu assigiinngitsut akornanni suleqatigiissutigineqartumi sukaasat mineraliusut kangerlummi Ikkami Arsuup eqqaaniittut misissuivigineqarput. Sukaasat mineraliupput ikaitit. Minerali taanna qajannartuuvoq taamaallaat immami tarajuusumi 6 gradit missaattut nillertigisumi piusinnaasoq.
Ataannarsinnaanersut nalorninarsisimagaluarpoq, maannali ilisimatusartut suliniuteqaqataasut isumalluarnartunik oqaluttuassaqalersimapput.
“Paasivarput imaq nillaarisseqqissimasoq, qerilerfik angunngitsiaannaramiuk.”
Gabrielle J. Stockmann
Sukaasat uumasunik naasunillu ulikkaarput
Aasaq ilisimasassarsiortoqartillugu immap iluani videuliat isiginnaarneratigut sukaasani uumasut naasullu paasisaqarfigilluarneqarsinnaapput.
”Sukaasat immap iluani qimerloorlugit nalissaqanngilluinnarpoq,” Gabrielle J. Stockmann, ujarassiooq sukaasallu pillugit suliniummi massakkut ingerlanneqartumi aqutsisuusoq oqaluttuarpoq.
”Sukaasat qaqortut sungarpaluttullu assigiinngisitaartunik iluseqarput, aamma uumasunik naasunillu assigiinngitsorpassuarnik ulikkaarput. Ingammik eqqusat sukaasani taakkunani naasortorumasarput ullorlu naallugu sukaasani angalaartarlutik. Sukaasat iluanni uumassusillit ataqatigiiaassusiat immikkorluinnaq ippoq, bakteerianik immallu naasuinik assigiinngisitaaqisunik ulikkaarmat,” oqaluttuarpoq.