Nutaarsiassat ilumuunngitsut Facebookimi siaruaatileriataarput

Ilisimatusartorpaaluit misissuipput Kalaallit Nunaat pillugu Facebookimi oqallinneq nunatta avataanit sunnerneqarsimanersoq. Piffissami misissuiffigisaanni sunnerneqarsimanngilaq. Pissutsilli allanngoriasaarput.

Múte B. Egede aamma Kuno Fencker unatartissimasutut februaarimi ataasinngornerugaa Facebookimi ilanngutassiarineqariataarput. Ilanngutassiami Arctic Hubip logoa taaguutaalu allassimapput.

Tamanna sapaatit-akunnialuinik sioqqullugu inoqatinut attaveqartarfimmi tamatumani ilanngutassiami allami kalaallisut qallunaatullu allassimavoq Elon Muskigooq ”Kalaallit Nunaanni innuttaasunut ikiorsiissutitut tapiissuteqarnissamik neqeroortoq” – ilanngutassiortutullu allassimasoq tassaavoq KNR. Aamma Múte B. Egedeunerarluni X-imi profilillip Elon Musk ”Kalaallit Nunaannut qanillinngilluinnaqqusimavaa”.

Ilanngutassiat taakku tamarmik ilumuunngitsuupput. Aamma taakkua tamarmik assigiissutigaat januaarip 7-ianni Donald Trump Jr. Nuummut mereernerata kingorna allagarsiunneqarmata.

Ilaatigut ilanngutassiat ilumuunngitsut uumunnga assingusut inoqatinut attaveqartarfinni agguaanneqarput. Aningaasatigut peqquserlunniarnerupput, Signe Ravn-Højgaard oqarpoq. Oqaluttuarpoq ilanngutassiat tooraanni nittartakkanut ingerlaqqittoqartartoq, aningaasat pillugit sianiinaarinissaq siunertaralugu.
Facebookikkut skærmip assilinera. 

Pissutsit piviusut allanngorput

Decembarip 9-annut uteqqilaariarutta, taamani ilisimatusartorpaaluit nalunaarusiartik Facebookikkut kalaallit oqalliffiini nunanit allanit paasissutissiinerlunnernik misissuiviusimasoq saqqummersippaat. 2023-mi januaarimiit 2024-mi juuli ilanngullugu inoqatinut attaveqartarfinni tamatumani oqalliffiusartuni 107-ini assigiinngitsuni paasissutissanik misissueqqissaarput. Silassorissuusiammi maanna aamma kalaallisut nutaarsiassanik eqqunngitsunik saqqummersitsinermik ajornaallisaallutillu akikinnerulersitsipput. Kalaallit Nunaanni tamanna pillugu siornatigut misissuisoqartarsimanngilaq, nalunaarusiamilu nutaami inerniliissutaasoq tassaavoq ilisimatusartut oqallittarfiit nunanit allanit sunniivigineqartarnerannik siumuisimanngitsut.

”Piffissami misissuiffitsinni nunanit allanit paasissutissiinerluttoqartarneranik takusaqanngilagut. Misissuineq tamanna maanna misissuinissanut allanut tunngavissaavoq pingaarutilik,” Signe Ravn-Højgaard, ilisimatusartut nalunaarusioqataasut ilaat, oqarpoq.

Signe Ravn-Højgaard isummersuini Digital Infrastrukturimi pisortaavoq tamatuminngalu pilersitseqataalluni, aamma Ilisimatusarfimmi Roskilde Universitetimilu ph.d.-nngorniuteqarsimalluni.

Suliniutit Facebookimi oqallinnerit sorliit akerleriiffiunerpaanerannik misissuiffiusut Signe Ravn-Højgaard naapertorlugu asuliinnaanngilluinnarput:

”Nunani allani ilisimatusarfigineqartunit erserpoq eqqunngitsunik eqqoqqissaanngitsunillu paasissutissiinerit sunniuteqarnerusartut misigissuserpassuit akuugaangata isummatigullu akerleriittoqangaatsiaraangat. Paasivarput Danmarkimut attaveqarneq oqallisigineqaraangat taamaattoqartartoq,” oqarpoq.

Massakkorpiaq sunniiniartoqaratarsinnaavoq

Nalunaarusiaq naapertorlugu nunarsuarmi sumiiffinni arlalinni demokrateeqarfinni oqallinnerit eqqunngitsunik eqqoqqissaanngitsunilluunniit paasissutissiilluni sunniiniartoqartarneranut takussutissat amerliartuinnarput, tamakkulu sunniiniartunit nunani allaneersunit siuaruarterneqartarput akerlerisaminnik sanngiillisaanissaq ajoqusiinissarlu siunertaralugu.

Tamakkunani inuit isumaannik pissusilersornerinillu sunniinissaq avissaartuutsitsinissarlu siunertarineqartarpoq, amerlanertigullu taamaaliortoqartarpoq politikkikkut aningaasatigulluunniit iluanaaruteqarniarluni. Kalaallit Nunaata silarsuarmit tamarmit maluginiarneqarmat aamma avataanit sunnerniarneqarnissaa ilimanaateqarnerulerpoq, Signe Ravn-Højgaard naliliivoq.

”Kalaallit Nunaata siunissaanut tunngasorpassuit massakkorpiaq oqallisaapput, taakkununngalu sunniuteqarusuttorpassuaqarpoq. Taamaattumik nunanit allanit sunniiniartoqarnissaa aarlerinaateqarluarpoq,” oqarpoq.

“Inuit del-igaqartut ikittuinnaagaluaraangataluunniit allagarsiussaq innuttaasut amerlanerpaartaannut annguttarpoq,”
– Signe Ravn-Højgaard

Arctic Hubip ilanngutassiat ilumuunngitsut nittartakkaminni Facebookikkullu mianersoqqussutigaat. Skærmip assilinera.
Facebookikkut ilanngutassiat ilumuunngitsut linkiat tooraanni quppernermut nutaarsiassaqartitsivimmut Arctic Todayimut assingusumut ingerlaqqittoqartarpoq, quppernerli taanna aamma ilumuunngilaq. Aningaasannaniutigalugu sianiinaareriartoqaraluarpoq. Skærmip assilinera.

Kikkut tamarmik ilisarisimasariipput

Signe Ravn-Højgaardip Kalaallit Nunaata eqqoqqissaanngitsunik paasissutissiisoqarneranit sunnerneqariaannaaneranut arlalinnik pissuteqartoq ilisimatusarnermini paasisimavaa.

”Innuttaaqatigiit amerlanngillat, tamattalu immitsinnut qanippugut – tamatumalu kinguneranik paasissutissat, aamma eqqunngitsut, Facebookimi siaruarterneqariaannaasarput. Inuit del-igaqartut ikittuinnaagaluaraangataluunniit allagarsiussaq innuttaasut amerlanerpaartaannut annguttarpoq,” oqarpoq nangillunilu:

”Tusagassiorfiillu, anginatillu killilimmik sulisoqartut, Facebookimi allagarsiussamik atuaatinnagit, ilumoornerannik misissuitinnagit nutseritinnagillu innuttaasut amerlanersaasa inoqatinut attaveqartarfinni tamanna pillugu paasissutissinneqareersinnaasarput.”

Aaqqissuisuuneq kalaaleq Danmarkimi tusagassiorfinnut oqarpoq nunatsinni ilinniartitaaneq pitsaanerpaajunngitsoq Facebookimilu oqallinnerit misigissutsinit sunnigaagajuttut. Taamaattumik ilanngutassiat eqqunngitsut allatigullu paasissutissiinerlunnerit uagutsinnik arlaatigut sunniiniutaasut eqqumaffiginissaannut pissutissaqarluarpoq.

Silassorissuusiat atorlugit eqqunngitsunik nutaarsiassaqartitsineq ajornanngilaq

Maannalu naggasiutigalugu politikerit unatartissimasut pillugit nutaarsiassat eqqunngitsut Arctic Hubip Facebookimi qupperneraniileriataartut uterfigeqqeriartigit.

”Taakku aningaasatigut peqquserlunniarnerupput,” Signe Ravn-Højgaard oqarpoq. Oqaluttuarpoq ilanngutassiat tooraanni nittartakkanut ingerlaqqittoqartartoq, aningaasat pillugit sianiinaarinissaq siunertaralugu.

”Naluarput kikkut taakkuninnga pilersitsisuunersut. Immaqa Kalaallit Nunaata maluginiarneqarnera atornerlunniarneqarpoq, immaqalu politikerit ima tusaamasaatigilerput taakkua soqutigineqarnerat atornerlullugu sianiinaagassarsiortoqarsinnaalluni.”

Aammali silarsuarmi inoqarpoq eqqunngitsunik nutaarsiassaqartitsinermik nuannarisaqartunik.

”Silassorissuusiat atorlugit eqqunngitsunik atuagassaliornissaq ajornanngitsuararsuanngorsimavoq. Siornatigut assimik piviusuunngitsumik pilersitsisinnaajumalluni pikkorissuunissaq pisariaqarsimavoq, maanna ajornanngitsuararsuanngorsimavoq.”

”Tamakkua kingunerannik inuit mianersortariaqalivipput,” oqarpoq.

Kalaallit Nunaat