Kalaallit Nunaat sisoorpoq
April 13, 2026
|
Written by Tôrtia Reimer-Johansen
Written by Tôrtia Reimer-Johansen
Sisimiut Kangerlussuullu akornanni nunap sisoornerisa 700-t nunap allanngoriartornera takutippaat.
Sisimiuni kulturikkut illorsuarmi Taseralimmiippugut.
Angut qaamasunik ilingasunik nujalik isiginnaartitsivimmi nikorfavoq. Qaqqat saavi, nunatami qaarsortat satelitsikkullu nunap assingi tunuani seqersinneqarneranni, eqqissisimasumik silatusaartumik oqaluppoq. Oqaatsit atugai pikkunarsaagaanngillat, takutitaali taamaapput.
Angut tassaavoq Steffen Ringsø Nielsen, Arctic DTU-mi ph.d.-ngorniaq.
Ilinniarnerminut atatillugu Sisimiunut tikinnerata kingorna, ukiut arfineq marluk sinnerlugit tamaani najugaqarpoq. Illoqarfik, qaqqat Sisimiullu Kangerlussuullu akornanni nuna tassunga ilisimatusarfiuinnanngilaq, nunaavorli ilisimaarilluagaa.
Tunuani seqersitsivimmi kisitsit saqqummerpoq: 700
”Tassa piffimmi nunap sisoorneri nutaat nalunaarsukkagut”, taanna ilisimatusartunut Sisimiormiunullu takkuttunut nassuiaavoq.
Allanngornerit annertuut mikisunnguamik aallartittarput
Piffimmi najugaqartut pingasut siornatigut takusimanngisaannakkaminnik eqqumiiginnillutik DTU-mut saaffiginnissimapput: Nunap sisoorneri.
Kangerluarsuk tullermi ataaseq, Aasivissuarni ataaseq, Narsaaqqamilu ataaseq.
Taakku Steffen Ringsø Nielseni alapernaasertippaat.
”2013-mili Sisimiunut attuumassuteqarpunga, tamaanilu nunap sisoorneranik tusarsimanngilanga”, taama oqaluttuarpoq.
Tamannalu ilisimatusarnermik suliniummut aallarniutaavoq, ullumikkumullu Sisimiut Kangerlussuullu akornanni nunap sisoorneri nutaat 700-nit amernerusut pisarsimanerat paasineqarpoq.
Nunap qalipaataa allanngortoq
Misissuinerit qaqqami aallartinnatik satelitsikkut assilisani aallartipput.
Satelitsikkut assilisat 2019-meersut 2024-meersullu sanillersuunnerisigut Steffen Ringsø Nielsen takusaqarpoq: Qorsooqqissut tassanngaannaq qasertunngorlutillu kajortunngorsimallutik.
”Naasut tammaraangata qaarsortallu nuillutik, tamanna nunap sisoorneranut erseqqissumik takussutissaasarpoq. Tamannalu silaannarsuarmit takujuminartorujussuuvoq”, taama oqarpoq.
Taakkulu kisikkamigit amerlassusaat tupaallaatigaa:
2019-p kingorna nunap sisoorneri nutaat 700-nit amerlanerupput – 2006-milli 2019-mut siumugassaqarpiarsimanngilaq.
”Tamanna kigaatsumik ineriartunngilaq. Allaanngilaq arlaat nunami aallartinneqariasaarsimasoq.”
Sermeq issup ataaniittoq aakkaangat
Nassuiaallu nunami nassaarineqarsinnaavoq.
Issittumi kissassuseq nunarsuup sinneranit pingasoriaammit sisamariaammut sukkanerusumik qaffakkiartorpoq. Tamatuma nuna qeriuaannartup aakkiartulernera kingunerisarpaa.
”Issoq ukiuni minnerpaami 10.000-init 20.000-inut qereqqasimasoq tassanngaannaq aakkiartulerpoq. Aasaanerani siallertarnerata sakkortusiartornera peqatigalugu issoq aqinnerulerlunilu aalaakkaajunnaarpoq.”
Imeq issup qaavani katersuutilersarpoq. Siornatigut qereqqasimagaluit maanna aassinnaalerput.
Tamatumalu marraq kinguneraa – nunallu sisoorneri 10 meterinit 30-40 meterinut atitutigisut meterinillu arlalinnik itissusillit.
Issoq 2 million kubikmeterinik annertutigisoq tamaani sisooreersoq Steffen Ringsø Nielsen missingiuppaa.
Silaannaap pissusaata allanngoriartornera takuneqarsinnaallunilu malugineqarsinnaasoq
Nunap sisoornera ujarassiornermut tunngassuteqaannanngilaq. Tamanna silaannaap pissusaata allanngoriartorneranut maanna ingerlasumut tigussaasumik takussutissaavoq.
”Tamanna aamma Kangerlussuarmi Sisimiunilu nunap qeriuaannartuujunnaarnera pissutigalugu illutani ueriartortutigut takusinnaavarput. Nuna allanngoriartorpoq, siunissamiunngitsoq, maannakkulli tamanna pivoq.”
Nuna sisooraangami naasut, ujaqqat issorlu nassatarisarpai. Tamanna nunatami qaarsortat nuinerannik piffinnillu allanngorartunik pilersitsisarpoq.
Artiklimi assit tamarmik: nammineerluni assilisat.
Nunap timaani aarlerinaatit
Nunap sisoorneri amerlasuut illoqarfinnit ungasissuni pisarput, Sisimiulli Kangerlussuullu eqqaat nunatta kitaani nunani atorneqarnerpaanut ilaavoq.
Aallaaniat, pisukkiat, takornariat siunissamilu attaveqaasersuutitigut suliniutit tamaaniittarput.
”Nuna sisoornerata kingorna issoq sioqqatut iioraasutut ilersarpoq. Siallerujussuarsimatillugu uinganersat sisoornerusinnaasarput”, Steffen Ringsø Nielsen oqarpoq.
Ingammik Aasivissuarni, takornariartitsinermik ineriartortitsinissamik pilersaaruteqarfiusumi, nunap sisoorneri amerlasuut nutaat sunniuteqarsinnaapput.
”Sumi aallarinaatit annertunerpaajunerat ilisimassavarput, taamaalilluni inuit, ingammik siallerujussuarsimatillugu mianersoqquneqarsinnaaqqullugit.”
Nuna ingerlaartoq
Suliniut aallartimmat nunap sisoornerisa pingasuusinnaanerannik Steffen Ringsø Nielsen isumaqarsimagaluarpoq.
Ullumikkulli taakku untritikillaajuneri ilisimavai.
”Alutornarlunilu ilungersunarpoq. Tappavani nuna alianaatsorsuuvoq, nunali aamma allanngoriartorpoq, tamannalu mianersorfissaavoq.”
Immaqalumiuna tamanna nunap sisoornerisa uatsinnut oqaluttuarigaa: Taasa Kalaallit Nunaat nunataa allanngujuitsuunngitsoq, uumassuseqartorli. Taamattaarlu silaannaap pissusaata allanngoriartornera kisitsisitiguinnaq uuttortarneqartussaanngitsoq, nunamili tummaarisatsinni aamma takuneqarsinnaasoq.