Kalaallit genii sukkorneq pillugu akissutissarsiffigineqarput
October 22, 2025
|
Written by Christine Hyldal
Ilisimatusarfigineqaqqammersut iluaqutigalugit sukkorneq paasineqarsinnaallunilu nakorsarneqarsinnaavoq kalaallit geniinik aallaaveqartumik ilisimasaqarluarnerulluni
Kalaallit Nunaanni inersimasut 35-leereersut quliugaangata ataaseq sukkortarpoq, innuttaasullu 30-40 procentii sukkuleratarsinnaapput. Sukkorneq Kalaallit Nunaanni atugaalertarpoq Danmarkimit 1,5-eriaammik marloriaammilluunniit akulikinnerusumik.
Nappaalli nunarsuarmi sumiiffinni allanisulli ittuaannanngilaq kalaallit genii immikkut ittuummata. Maanna ilisimatusartut Kalaallit Nunaat tamakkerlugu geninik misissueqqaarsimalerput – paasisallu sukkornermik nappaatillit ilarpassuisa ulluinnarni inuunerannik allannguisimapput.
“Paasisimavarput Kalaallit Nunaanni sukkornerit ilaat type 2-diabetesitut nalinginnaasutut nakorsarneqartassanngitsut. Sukkortut taakku pisariaqartitaqarput – allanillu nakorsaateqarnertik inooriaatsiminnilluunniit allannguinertik iluaallaatigisarpaat,” Marit Eika Jørgensen, Nuummi Steno Diabetes Centerimi professoriullunilu pisortaasoq, oqarpoq.
Geni ukiut 10.000-it matuma siorna piusimasoq
Misissuinermi ilisimatusartut Kalaallit Nunaanni inuit 6.000-nit amerlanerusut dna-vinik misissueqqissaarsimapput. Paasineqarpoq kalaallit nunarsuarmi inunnit allaninngarnit genimikkut assigiiaarnerusut – genillu taakku kalaallini nalinginnaanerusut.
Assersuutigalugu paasineqarpoq innuttaasut 4 procentii immikkut ittumik geneqartut nukimmikkut insulinimut misikkarissuseqanngingajattunik. Geni taanna TBC1D4-mik taaguuteqarpoq. Taanna sukkornerit ilagaat timip sukkumut nalinginnaanngitsumik qisuariartarneranut pissutaasoq – sukkornermullu nakorsaatit nalinginnaasut atorlugit nakorsarneqarsinnaanngitsoq.
“Qujanartumik sukkorneq pineqartoq taanna sakkukitsunnguuvoq,” Marit Eika Jørgensen oqarpoq.
“Sukkortup timersortarnissaa amerlanertigut naammattarpoq. Nakorsaatit iluaqutaaneq ajorput timi insulinimik ulikkaareerami. Nammineq misissuisimanngitsuugutta tamakku paasisimanavianngikkaluarpavut, paasissutissat taakku silarsuarmi sumiiffinni allani pineqarsinnaannginnamik.”
Ilisimatusartut paasisimavaat sukkorneq pineqartoq taanna ukiut 10.000-it matuma siorna piusimasoq. Taanna issittumi nerisat orsoqarluarlutillu proteineqarluarfianni sukkukiffiannilu inuuginnarnissamut qularnanngitsumik iluaqutaasimavoq.
Ilisarititsineq
Marit Eika Jørgensen, 58-inik ukiulik.
Professori, nakorsaaneq pisortarlu Steno Diabetes Centerimi Kalaallit Nunaanniittumi.
1995-imi nakorsanngoqqammerluni Nuummi Dronning Ingridip Napparsimmavissuani nakorsanut nikittaattunut ilaavoq.
Danmarkimut uterpoq Kalaallit Nunaanni sukkorneq pillugu ph.d.-nngorniuteqarluni.
Endokrinologiimi, hormoninut atatillugu nappaataasumi, nakorsanngorpoq immikkut ilinniarsimasoq.
Steno Diabetes Centerimi Københavnimiittumi nakorsaanerusimavoq ilisimatusarnermilu siuttuusimalluni.
2021-mi Nuummut uterpoq Nuummi Steno Diabetes Centerimi sulilerniarluni. Siorna centerimi pisortanngorpoq.
Pingasunik inersimasunngoreersunik erneqarpoq, taakkulu 34-nik, 32-nik 25-nillu ukioqarput. Angajulleq nakorsanngorsimavoq Dronning Ingridip Napparsimmavissuani nakorsartittunut immikkoortortaqarfimmi sulilluni.
Sanasut Nuummi Steno Diabetes Centerimik nutaarluinnarmik inaarsaalerput. Assiliisoq: Christine Hyldal
Kalaallit sukkornermik nappaataat immikkut ittoq
Paasineqartoq pingaarutilik alla MODY-mut, sukkornermut kingornuttagaasumut, tunngassuteqarpoq. Taanna type 2-diabetesitut kukkulluni suussusersineqarajuppoq.
Sukkortut nappaataat MODY-t assigiinngitsut 14-iupput, Kalaallit Nunaannili ilisimatusartut allarluinnarmik nassaarput Danmarkimi nalinginnaasumik misissortinnikkut paasineqarsinnaanngitsumik. Nappaat taanna immikkut ittumik nakorsarneqartariaavoq nakorsaatit pisoqaagaluarlutik sunniuteqarluarlutillu akikitsut atorlugit. Tamatuminnga nappaatillit insulinimik pisassanngillat timaat namminneq naammattumik insuliniliortarmata.
“Amerlanertigut tamatuminnga nappaatillit tuattuusarput, ilaquttaminni arlalinnik sukkortortaqartarput siusissukkullu nappaateqalertarlutik. Maanna nalunngilarput nalinginnaasumit allaanerulluinnartumik nakorsarneqartussaasut,” Marit Eika Jørgensen nassuiaavoq.
Misissuinermi paasisat iluaqutigalugit nakorsat sukkornernik geninit aalajangersimasunit aallaaveqartunik maanna misissuisinnaapput naleqqunnerusunillu nakorsaanissamik neqerooruteqarsinnaallutik. Marit Eika Jørgensen naapertorlugu tamanna aamma pisariaqanngitsumik annilaanganissamik pisariaqartorlu sinnerlugu nakorsaanissamik pinngitsoortitsinissamut tunngassuteqarpoq.
“Maanna inuit oqarfigisinnaanngorpavut: ’Genimit aallaavilimmik ilaquttavittaaq nappaatigisaannik nappaateqarputit, nakkutigaatsigit.’ Tamannalu toqqissisimanarisarpaat,” oqarpoq.
Paasissutissat:
Sukkorneq nappaatigineqalertarpoq timi aap sukkuanik naleqqussaalluarsinnaanngikkaangat – timi naammattumik insuliniliunngikkaangat imaluunniit cellit insulineqarneranut qisuariarpianngikkaangata.
Sukkorneq Kalaallit Nunaanni atugaalertarpoq Danmarkimit 1,5-eriaammik marloriaammilluunniit akulikinnerusumik.
Tamatumunnga ilaatigut pissutaapput genini pissutsit assigiinngitsut MODY-qalersitsisartut TBC1D4-millu taaguutilimmik sukkumik sapigaqalersitsisartut.
Sukkornerit marluk taakku kalaallinit inunnillu nagguilinnit atugaanerupput.
Taamaappoq naggueqatigiit inuit innuttaasunit allanit ungasillutik inuusimasut ikittunnguummata.
Nunat inuiisa amerlassusiat aallaqqaammut 1.800-t missaanniissimapput. Kaanneq, pinngortitami ajunaarnersuit allallu innuttaasut amerlassusiannut sunniuteqarsimapput.
Tamatigut taamatut pisoqaraangat innuttaasut genii assigiinngitsut ikilisarput. Assersuutigeriartigu koori angisooq arsaaqqanik assigiinngitsorpassuarnik qalipaatilinnik imalik. Taakkua ilaat peeraanni qalipaatit assigiinngiiaannginnerulissapput.
Qalipaatilli ataasiakkaat (imaluunniit genit) akulikinnerulissapput.
Taamaattumik kalaallit genii nunat allat inuisulli assigiinngiiaartiginngillat – genilli taakku innuttaasuni nalinginnaanerupput.
Tamatuma kinguneranik Kalaallit Nunaanni generineqartut ilaat Europami nassaassaanngivipput.
Europami genit pillugit paasissutissanik katersivik
Geninik misissuisoqartarpoq nappaatillip aavanik Københavnimut nassiussinikkut, tassanilu genip suussusianik misissuisoqartarpoq. Genilli pillugit paasissutissanik katersivik nappaatilimmik naliliinermut atorneqartoq nunanit tamalaaneersunik paasissutissanik, pingaarnertut Europami Asiamilu innuttaasunik tunngaveqartunik, katersiviuvoq. Tamatuma kinguneranik nappaammik suussusersinerluttoqarsinnaavoq kukkusumillu nakorsaasoqarsinnaalluni. Tamatumunnga pissutaavoq nunap inuiinik paasissutissat genit pillugit paasissutissanik katersivinni ikinnerungaatsiarnerat.
”Taamaattoqarpoq ilaatigut geninik misissuisoqarpiartarsimanngimmat, aammali inuit isumakuluutigisarmassuk misissorneqarnitik atornerlunneqarnersut. Nunap inuii pillugit paasissutissat ikinnerunerisa ajornartorsiutaanera nassuerutigineqarnerujartuinnarpoq, kalaaliuguillu geninit aallaavilimmik nappaammik misissuivigineqartussaq, taava atukkatit pitsaannginnerussapput,” oqarpoq.
Misissuinerit nutaat Kalaallit Nunaanni innuttaasut oqimaappallassusiannik, sukkornerannik uummallulissutigisinnaasaannillu misissuinermi genit pillugit paasissutissanik katersiviliornissamut maanna periarfissaqalersitsipput.
Sooq kalaallit nunarsuarmi sumiiffinni allaniittuninngarnit sukkornermik nappaateqarneroqqajaarpasippat?
”Tamanna nunarsuup sinneranisulli utoqqalinerusalernitsinnik oqimaappallaarnerusalernitsinnillu pissuteqarpoq. Aamma kalaallit ilaat inooriaatsini allannguutinut sananeqaatimikkut sunnertianerupput,” Marit Eika Jørgensen oqarpoq.
Taava imaappa Kalaallit Nunaanni sukkornermik ajornartorsiut aaqqiivigineqartoq?
”Ilisimasaqarnerujartortilluni qanoq ilisimasakitsigineq paasineqartarpoq.”
Illarpoq. ”Suli misissugassaqaqaagut. Neriuppugut ilisimatusarfigisavut Kalaallit Nunaanni pitsaanerusumik siunnerfeqarnerusumillu nakorsaasarnissamut atorneqarsinnaassasut.”
April 15, 2025
Innuttaasunik misissuineq nutaaq: Oqaatsit, ilaquttat ataatsimoornerlu peqqissutsimuttaaq tunngapput
Read this story
June 16, 2025
Elisabethimut suliassaannaanngilaq – ataqqinaataavoq
Read this story
January 3, 2024
Ilisimatusartut Paamiuni kinguaassiuutitigut peqqissutsimik misissuipput
Read this story