Immap sarfaanik ajalusoortoqarsinnaasorinninneq isumaqatigiinngissutaavoq

Immap sarfaasa pingaarnerit ajalusuungajalernerat aaqqinneqarsinnaanngitsunik kingunipiloqartussaq silap pissusia pillugu Nuummi ataatsimeersuarnermi sammineqartuni isumaqatigiinngissutaavoq.

 

Allaaserinnittoq Rasmus Balle Hansen 

 

CO2-mik aniatitsinerput annikilliserujussuanngikkutsigu Atlantikup avannarpasissuani immap sarfai, AMOC-imik taaneqartartut, ajalusoorsinnaapput. Tamanna pippat Alaskami silaannaap nillerneratulli Europap avannarpasissuani sila nillernerujussuanngussaaq. Ajalusoornera 2057-imiit aallartilereersinnaavoq.

 

Allaaserisami ilisimatusarneq pillugu atuagassiami Nature Communicationsimi 2023-mi juulimi saqqummersumi tamanna isummiunneqarpoq. Taassuminngalu allaaserinnittuupput Peter Ditlevsen, Niels Bohr Instituttimi Københavns Universitetimiittumi professoriusoq aamma Susanne Ditlevsen, Institut for Matematiske Fagimi Københavns Universitetimiittumi professoriusoq.

 

“Inuit tamanna pillugu pimoorussilersittariaqarpavut. Ukiummi 30-t qaangiuppata suli maaniissaagut,” Peter Ditlevsen oqaluttuarpoq.

 

Allaaserisaq taamanimiilli tusagassiuutini soqutigineqarluarsimavoq nunarsuarlu tamakkerlugu pingaarnertut allaaserineqartarluni.

 

Ilisimatusartulli tamarmiunngitsoq allaaserisami isummiunneqartunut isumaqataapput. Ajalusoortoqangajalerneranik qularinnittut ilagaat immamik ilisimatusartoq Hjálmar Hátún Havstovan – Faroe Marine Research Institute-imeersoq.

 

”Taama pisoqarnissaa ilimananngilluinnarsoraara,” Hjálmar Hátún, ilisimatusarnermini AMOC-imittaaq misissuisartoq, oqarpoq. Taassuma isummiunneqartoq tamanna ingasaassaasoraa. Isumaqataavorli CO2-mik aniatitsinitsinnik annikillisaasariaqartugut, silarsuarmi silap pissusianut, ilaatigut Grønlandspumpimut taaneqartartumut immamik nillertumik kujammut ingerlaartitsisartumut, ajortunik sunniuteqarpallaaqimmat.

 

 

AMOC (tuluttut: Atlanic Meridional Overturning Circulation)

Atlantikup avannarpasissuani immap sarfai sarfarpassuupput ingerlaaqatigiittartut. Sarfat taakkua imaq kissartoq avannaanut assartortarpaat imarlu nillertoq sarfat immap naqqatigoortut aqqutigalugit kujammukaattarlugu. Golfstrømmi sarfanut ilisimaneqarnerpaanut ilaavoq, sarfarpassuilli allat ilaat ataatsimut tassaapput Atlantikup avannarpasissuani immap sarfai.

Hjálmar Hátún Havstovan – Faroe Marine Research Institute-imeersoq

Assiliisoq: Hjálmar Hátún

Ernumasaarineq uppernarunnaarsitsisinnaavoq

 

Ukiup aallartinnerani silap pissusia pillugu Nuummi ataatsimeersuartoqarnerani Hjálmar Hátún aamma Peter Ditlevsen naapeqatigiipput. Taakku isumaqatigiillutik oqarsinnaapput CO2-mik aniatitsineq annikillisinneqartariaqartoq aqqullu ingerlavigisarput navianartuusoq. Peter Ditlevsenilli paasissutissanik isumasiuinera – AMOC-ip ajalusoorsinnaanera – pillugu isumaqatigiinngillat. Aamma silap pissusia pillugu oqallinnermi ilisimatusartut qanoq inissisimanissaannut assigiinngitsumik isiginnittaaseqarput.

 

“Ernumasaarisartunut nammineq ilaanngilanga,” Peter Ditlevsen oqarpoq, “massakkulli iliuuseqanngikkutta pissutsit ajortikkiartupallassapput. Ilisimatusartutut pisussaavunga paasisakka saqqummiutissallugit, isummanik siaruarteriniarpasissagaluarumaluunniit.”

 

Peter Ditlevsen silap pissusianik ilisimatusartut 43-t allat peqatigalugit
allakkamik tamanut ammasumik atsiugaqarpoq, tassanilu AMOC-ip ajalusoornerata ingammik nunani avannarlerni kingunipilorisinnaasai mianersoqqussutigineqarput.

Peter Ditlevsen aamma Hjálmar Hátún naapeqatigiipput ataatsimeersuarnermi ‘Conference on climate research, marine enviroment and the UN Decade of Ocean Science for Sustainable Development’-imi, DMI-mit Arctic Hubimillu aaqqissuunneqartumi.

Hjálmar Hátún allakkamut tamanut ammasumut, nammineq suleqatimilu arlallit atsiorsimanngisaminnut, tunngatillugu allamik isumaqarpoq. “Ingasaassilluni pissutsinik ajorneraavallaaraanni silarsuaq suujunnaangajalernerarneqartarporlusooq. Taamaalillunilu ilisimatusartut tatiginannginnerulertarput. Imminut ajoqusiinnassaagut,” Hjálmar Hátún, silap pissusia pillugu ataatsimeersuarnermi saqqummiussamini ’cool the AMOC-imik’ taallugu AMOC-imik isumakuluutiginninnginnissamik kajumissaarisoq, oqarpoq.

 

”Ilisimatusartut qulanngilluinnaraangamik aatsaat mianersoqqusisassapput. Ingasaassisussaanatalu isummanik siaruarteriniaasussaanatalu politikkertussaanngilagut. Uagut tamakku suliassarinngilavut,” Hjálmar Hátún isummerpoq.

 

AMOC-ip ajalusoornera qanoq kinguneqassava?

Atlantikup avannarpasissuani immap sarfaasa ajalusoornerat ingammik nunani avannarlerni kingunerlorujussuarsinnaavoq. Tamaani silaannaq nillerterujussuassaaq nunarsuarmilu sumiiffiit allat kiannerulissallutik. Tamatuma saniatigut silapiluttarnerujussuit pigajuttarnissaat ilimanaateqarnerulissaaq, tamannalu uumassusillit ataqatigiiaarnerannut nunalerinermullu sunniutipiloqarsinnaavoq.

 

Periaaseq, anguniagaq pinnagu, isumaqatigiinngissutaavoq

 

Ilisimatusartut isumaqatigiinngissuteqaraluartut ilisimatusarnerup silarsuaani assigiinngissutit ilisimatusarneq pillugu qulalersitsissutaasussaanngillat, Hjálmar Hátún erseqqissaavoq oqarlunilu assigiinngitsunik isiginnittaaseqarneq nakuussutaasoq, tamanullu oqariartuutiginiakkat erseqqissuusariaqartut:

 

”Ilisimatusarnerup silarsuaani isumaqatigiinngissutaasut paasiuminaassinnaapput, ingammik sammineqartoq taama akerleriissutaatigitillugu. Tamanna tusagassiuutinit ajugaaniunnertullusooq saqqummiunneqaratarsinnaavoq, tusarnaartullu ’akersuunnerit’ taakku malinnaavigissavaat, nalullugu qanoq isummissanerlutik. Tamattali isumaqatigiilluta oqarsinnaavugut CO2-mik aniatitsineq annikillisinneqartariaqartoq”.

Allaaserisavut misissuivigikkit

Parnuna: Nunaqavissut silap pissusiata allanngoriartornera pillugu pingaaruteqarluinnartunik ilisimasaqarput

Atuaruk