Ileqqorissaarnermut atatillugu malittarisassiat ilisimatuut inuiaqatigiinnut tunniusseqqinnissaannut qulakkeerutaassapput

Locals and researchers working together on the Qimmeq-research project, dog sleighs, dog sled, Scientist at the ice, Arctic Hub, science, research, Greenland,

Iluatsissappat illoqarfinni nunaqarfinnilu najugallit ilisimatuut suleqatigalugit Kalaallit Nunaanni ilisimatuutut misissuinermi ileqqorissaarnermut atatillugu malittarisassiussapput. Siunertaavoq ilisimatuut maani najugalinnit paasisatik pillugit arlaatigut tunniusseqqittarnissaat. Ilisimatuutut misissuinerit Kalaallit Nunaannit iluaqutigineqarniassammata.

 

Allattoq Uffe Wilken, Polarfronten

 

Ukiuni kingullerni pissutsit taamaattuarsimapput. Ilisimatuut avataaniit illoqarfeeqqanut tikittarput, tikitaminni najugaqartut piniartullu suliniutertik pillugu apersorlugillu oqaloqatigeriarlugit ilisimalikkaminnik suliaqarniarlutik aallaqqittarput. Allanut tunngatillugu ajunngitsumik isumaqarluni kajumissaarutigineqartartoq leave nothing but your footprint matumani allarluinnarmik isumaqalerpoq: Avataaniit tikittut ilisimatuutut misissuinerminni  atugassaminnik pissarsisarput, peqatigisimasaminnulli najugalittullu ilisimasaminnik tunniussisimasunut tunniusseqqinnatik aallartarput. Naligiinngissutaasoq tamanna Kalaallit Nunaanni ilisimatuutut misissuinermi ileqqorissaarnermut atatillugu nutaanik malittarisassiornikkut aaqqiivigineqartussanut ilaavoq.

 

Ilisimasat uteqqittullusooq


Josephine Nymand Pinngortitaleriffimmi ilisimatuujuvoq Nunatsinnilu Ilisimatusarnermik Siunnersuisoqatigiinni siulittaasuulluni. Ileqqorissaarnermut atatillugu malittarisassiornissamik sulissuteqaqataavoq:

 

”Ukiorpassuarni kingullerni siunnersuisoqatigiinnit oqallisigineqartarsimavoq Kalaallit Nunaanni ilisimatuutut misissuinermi ileqqorissaarnermut atatillugu malittarisassaqannginnera qanoq isumaqarfigissaneripput. Taamaattumik professori Elizabeth Rink Montana State Universitymeersoq peqatigalugu ilisimatuut Kalaallit Nunaannut ornigullutik misissuiartortut iliuuserisassaat pillugit ileqqorissaarnermut tunngasunik malittarisassiornermik ataatsimoorullugu suliniummut aningaasaliisussarsiorpugut.”

 

Ileqqorissaarnermut tunngatillugu malittarisassiorneq aatsaat suliniutigineqalinngilaq. Allakkiami 1996-imeersumi allassimavoq Kalaallit Nunaanni ilisimatusarnermi ileqqorissaarnermut atatillugu malittarisassiaqartariaqartoq – taamaakkaluartorli taamanimiilli iliuuseqarfigineqarsimanngilaq. Josephine Nymand ima oqarpoq:

 

”Ullutsinni pingaartinneqarpoq ilisimatuut angusatik pillugit inunnut akuutissimasaminnut arlaatigut tunniussaqartarnissaat ilisimasaminnillu avitseqateqartarnissaat. Angusatik inuiaqatigiinnut saqqummiutissavaat, tamatumalu ileqquliunneqarnissaa sivisuumik kissaatigisimavarput.”

Josephine Nymand erseqqissaavoq ataasiaannarluni misigineqartup kinguneratiguunngitsoq pisariaqartitsisoqarneranilli paasinnikkiartuaartoqarnerata kinguneratigut tamanna suliniutigineqalersoq. Pisortatigoortumik pappiliatigut ilisimasanik avitseqateqassamaarnissaq ajornanngilaq. Assersuutigaluguli Qaanaami piniartup ilisimatuunik avataanit tikittunik suleqateqarnissamik iluaqutaasinnaasutut isiginnilersinnissaa taama imaannaanngitsiginngilaq.

 

Akerliujunnaarluni suleqataalerneq

Qaanaami piniartumik assersuut eqqarsaatigalugu manna apeqqutaavoq: Qanoq ililluta piniartoq ilisimatusarnermi ileqqorissaarnermut atatillugu malittarisassioqataatinniarsinnaavarput? Suleqataanissarmi taassumunnga immaqa takorlooruminaakkaluartoq neriuginarami naggataatigut iluaqutigiumaaraa. Josephine Nymandip tamanna ima oqaaseqarfigaa:

 

”Nuummi illoqarfinnilu annerni ilisimatuutut misissuisoqartarnera takussaanerugunarpoq, ilisimatuunillu suleqateqarneq sungiusimaneqarneruvoq. Innuttaaqatigiinnili inukitsuni taamaanngilaq. Taamaattumik illoqarfinnik nunaqarfinnillu isummersoqatigerusutatsinnik toqqaasimavugut, paasiniarlugu isumaqarluartumik qanoq suleqatigiittoqarsinnaanera taakkua qanoq takorloorneraat.”

 

Taamatut suleqatigiillualerniarneq sivisusarpoq. Josephine Nymand oqarpoq:

 

”Aap, sivisusarpoq. Gitte Adler Reimerip (Ilisimatusarfimmi rektori, aaqq.) Elisabeth Rinkillu aasaanerani nunaqarfimmi piareersaanermut piffissangaatsiaq atorpaat. Aappaaguani nunaqarfimmut uterput apeqqutinillu ilisimatusaatinik pilersitsillutik, nunaqarfimmiullu apeqqutinut taakkununnga suut akissutaanersut soqutiginartippaat. Piffissaq aningaasallu atorneqartariaqartarput, aamma uterluni isummersoqatigiissitsinissaq pisariaqartarpoq inuit tamatumani iluaqutigisinnaasaqartut paasitikkumallugit.”

 

Pissusissamisuuginnarpoq ilisimatuut inunnut orniguffigisaminniittunut arlaatigut tunniusseqqittarnissaat taakkunannga paasisatik pillugit. Inuilli najugaqavissut ilisimasat tamakku sumut atorsinnaagamikkit – imminnut inuiaqatigiinnullu kalaallinut qanoq iluaqutissartaqartigippat? Josephine Nymandip tamanna ima oqaaseqarfigaa:

 

”Inuiaqatigiit pillugit ilisimasama qanoq naleqartiginerannik – ilisimasama taakkua uannuinnaanngitsoq pingaaruteqarnerannik  – ilisimanninnissara pingaaruteqarluinnartuuvoq. Tassa innuttaaqatigiit inukitsut ima iluaqutigisinnaavaat, apeqqutinik ilisimatusaatinik akineqarsinnaasunik peqatigiillutik pilersitseqataasinnaagamik. Inuit apeqqutigineqartussanut ilisimatuutullu misissuinernut sunniuteqaqataasinnaapput.”

 

Attavigiuk Josephine Nymand. 

 

Una allaatigisaq Polarfronten-ip Arctic Hub pillugu immikkut sammisaraa. Saqqummiunneqarnera Arctic Hub aamma Polarfronten suleqatigiinneratigut piviusunngorpoq.

Assit
Qulleq Immikkut ittumik ilisimatusarnermi suliniutit pitsaasumik inerneqartutut nassuiaaserneqartut kingornalu ilisimalikkanik inuiaqatigiinnut avitseqatiginninnermik suliniuteqartartunik ilaqarput. Assersuutigalugu Qimmeq-projekt Kalaallit qimmiisa timaata kingornussaanik (genitik) ilisimatusarneq piorsarsimassutsikkullu oqaluttuarisaanermik aallussisuusut. Assimi takuneqarsinnaapput uumassusileritooq Anders Hansen aamma Tunumi piniartoq qimmip DNA-vanik misissugassamik tigusisut. Assiliisoq: Carsten Egevang
Siulleq Assiliisoq Carsten Egevang