Angajoqqaat eksemertunik meerallit suliniummi sammineqarput

Sulisut taarserartut, nunatsinni naasunik nakorsaasiat nukillalaarnerillu – ilisimatusaatigalugu suliniummi massakkut ingerlanneqartumi angajoqqaat meeqqamik eksemernerannik iliuuseqarfiginneriaasii misissuivigineqarput.

 

Allaaserinnittoq Mathilde Torp Schou, Universitetet I Oslomi International Community Healthimi kandidatinngorniaq

 

Ukiup ataatsip matuma siorna Dronning Ingridip Napparsimmavissuani Nuummiittumi peqqissaasutut sulivunga. Taamani maluginiarpara meerarpassut atopisk eksemertut (børneeksemimik taaneqartartoq), tamannalu ajornartorsiutitut Kalaallit Nunaanni ilaqutariippassuit misigisartagaattut eqqumaffigilerpara.

 

Sermitsiami allaaserisarpaaluit ilaqutariippassuit kalaallit nakorsartitsiartorlutik Danmarkiliartarnerannut tunngasut atuarpakka. Ilaqutariit aallartarput Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfiup ikiuinera naammaginarneq ajormat.

 

Taamaattumik tupigilerlugu eqqarsaatigilerpara angajoqqaat meerartik amerlummat pisariaqartitaminnik ikiorneqarumallutik ungasissorsuarmut sooq timmisartortariaqarnersut. Aamma misissuivigilerpara atopisk eksemi Kalaallit Nunaanni qanoq nakorsarneqartarnersoq angajoqqaallu peqqinnissaqarfiup nakorsaanera ikiuineralu qanoq misigisarneraat.

 

Taamaattumik aalajangerpunga kandidatinngorniutinni Kalaallit Nunaanni meeqqanik atopisk eksemertunik nakorsaasarneq misissuiviginiarlugu.

 

 

Atopisk dermatitis pillugu paasissutissat

-Atopisk dermatitis ataavartumik amerluutaavoq Kalaallit Nunaanni meerarpassuarnit atugaasoq. Amerluut tamanna ”børneeksemitut” eqqartorneqarajuppoq.

-Misissuineq naapertorlugu meeqqat nunap inuiinit inunnit kingoqqisut suli arfineq-marluliineqanngitsut pingasuugaangata ataaseq atopisk dermatitiseqartarpoq.

-Ikinik aseruuttoortoqarsimatillugu peqqinnissaqarfik nakorsaasarpoq ilaatigut tarngutit, nakorsakkamik ilinniartitsinerit, hormoncremit antibiotikalu atorlugit.

-Angajoqqaajusut isumassuisuusulluunniit pingaarnerit angerlarsimaffimmi nakorsaasarput.

 

Najoqqutaq: Anna Andersson “Prevalence and risk factors for atopic dermatitis in Greenlandic children” (2023)

Angajoqqaat misigisaannik paasinninnissaq

 

Misissuininni siunertaraara paasissallugu angajoqqaat nakorsaariaaserineqartoq peqqinnissaqarfimmullu attaveqarnertik qanoq misigineraat. Peqqinnissaqarfimmi ilaqutariinnik siunissami qanoq ikiuilluarnerusinnaanersut paaserusuppara. Taamaattumik maanna angajoqqaanik apersuisaqattaaleruttorpunga, taakkua nappaammut peqqinnissaqarfimmillu attaveqarnerminnut isiginnittaasii paasisaqarfigerusullugit.

 

Apersuinerit ammaffiupput, angajoqqaat misigisartagaannik pingaartitaannillu paasiniaaffiullutik. Tamatuma saniatigut Dronning Ingridip Peqqissaaviani amerluutinik passussivimmi ornigullunga misissuiartortarpunga, sulisut angajoqqaallu eksemertunik meerallit torrutiinnarlugu oqaloqatigisarlugit.

 

Angajoqqaat nakorsaasarmata taakkua paasisaat paasisariaqarpavut

 

Angajoqqaat oqaloqatigisama ilarpassuisa oqaluttuarisarpaat eksemi ilaqutariinniittut tamarmik ulluinnarni inuunerannut qanoq sunniuteqarsinnaanersoq. Ilaasa eksemip ilimagisaminnit ingasannerusarnera misigisarpaat, meeqqap amianut sunniuteqaannarnani aammali sinianut inoqatiminullu attaveqartarneranut sunniuteqartarmat.

 

Ilaannikkut angajoqqaat oqarfigineqartarput ”eksemiinnartoruna”. Angajoqqaalli arlallit oqaluttuarput meeqqatik unnuit tamaasa nalunaaquttap-akunnerpassuini eqqumaqatigisarlugit meerartik kumingaarami imminut aanaartinnginniassammat. Piffissap ilaani angajoqqaat ilaasa meeqqatik meeqqerivimmit meeraaqqerivimmilluunniit angerlarsimatillugit allanik ilaqartinnaveersaartarpaat, avatangiisiminni pisunik aalajangersimasunik amerlunnerulissuteqartarmata.

Nakorsaariaasitoqqanik iluaqutissarsiortarput

 

Kalaallit Nunaanni angajoqqaat atopisk eksemimut pissutaasunut paasinnittaasiannik misissuinissaq pingaaruteqarsoraara. Ingammik manna pissutigalugu: Peqqinnissaqarfik danskit naleqartitaat tunngavigalugit pilersinneqarsimammat peqqinnissaqarfinnilu sulisut danskiunerusarmata, nunanilu killerni biomedicin atorlugu peqqissaariaaseq atorneqarnerulluni. Misissuininni inuiaqatigiinni kalaallini nakorsaatinik nappaatinillu paasinnittaatsit assigiinngitsut imminnut qanoq sunniuteqartarnerat misissuivigerusuppara.

 

Ilaqutariit ilarpassui nakorsaatissarsiortarput qanigisatik inunnullu attaveqaatit aqqutigalugit. Meerartik pitsaanerpaamik aaqqiissutissarsiuukkumallugu angajoqqaat arlallit biomedicinimi nakorsaatinik atuiutigalutik nakorsaariaatsitoqqanik atuiumasarput.

 

Nakorsaatiginiarneqartartut ilagaat nunatsinni naasunik nakorsaasiat, qajaasanik, tupaarnanik kakillarnanillu akoqarajuttartut. Angajoqqaat apersorniarlugit pulaaraangakkit tarngutinik atortunillu assigiinngitsunik takutittarpaannga – biomedicinimik nakorsiaariaasitoqqanilluunniit tunngavillit – peqqinnissaqarfimmit, qanigisaminnit inunnullu attaveqaatinit imminnut innersuussutigineqarsimasunik.

 

Peqqinnissaqarfiup aaqqissuussaanerata pingaaruteqassusia

 

Misissuivigisara pingaarutilik alla tassaavoq angajoqqaat peqqinnissaqarfimmilu sulisut aaqqissuussaanikkut tunngavissarisaat. Kalaallit Nunaanni sumiiffiit imminnut ungasinnerat peqqinnissaqarfinnilu sulisut immikkullu ilisimasallit taarserarnerat ataqatigiissumik nakorsaasoqarnissaanik ajornakusuulersitsisinnaapput. Nuummi sinerissamilu illoqarfinni. Angajoqqaat sivisuumik utaqqisarnitik nakorsallu taarserarnerat pisariaqartitaminnik ilisimasaqarlutillu ikiorneqarnissaminnut akornutigingaarsinnaavaat.

 

Angajoqqaat ilaasa oqaluttuuppaannga oqaloqateqariartornitik tamaasa nakorsanik peqqissaasunillu nutaanik oqaloqateqartarlutik, tamannalu meeqqamik nakorsarneqarnerannut tunngatillugu nukillalaarnarsinnaallunilu nalornisoornarsinnaavoq. Atopisk eksem ataavartumik amerluutaammat ilaqutariit ilaat ingerlaavartumik ikiorneqarlutillu siunnersorneqartariaqarsinnaapput, ingammik ajornerulersoqartillugu aseruuttoortoqartilluguluunniit. Angajoqqaat ilaat misigisarput nakorsiarnerit tamaasa ’aallaqqaataaneertariaqartarlutik’, nakorsap peqqissaasulluunniit nutaap meerartik aatsaat takusarmagu.

 

Siunissami pitsaanerusumik nakorsaasarnissaq

 

Meeqqat atopisk eksemernerannik nakorsaanermi imaannaanngitsut tamakku iliuuseqarfigisinnaajumallugit Amerluutilinnik Passussinermi Pikkorissaavik ukioq kingulleq pilersinneqarpoq. Pikkorissaavimmi siunertarineqarpoq atopisk eksemimik pinaveersaartitsinermi nakorsaanermilu angajoqqaanik perorsaasunillu ilinniartitsinissaq. Suliniummut siunertaavoq angajoqqaat meeqqamik eksemernerannut tunngatillugu ilisimasaqarluarnerulernissaat ulluinnarni iliuuseqarfigilluarnerusinnaaniassammassuk.

 

2025-mi aasap tungaanut misissuinerma ingerlannissaa qilanaaraara. Neriuppunga paasisavut Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfiup atopisk eksemip iliuuseqarfiginiarlugu ilaqutariinnik ikiuiniarnerani siunissami iluaqutaasinnaassasut.

 

Angajoqqaat misigisaminnik maannamut oqaluttuarinnissimasut qutsavigingaarpakka; ilisimasasi atopisk eksemip Kalaallit Nunaanni ukkatarineqalernissaanut pingaaruteqarput. Suliniut tamanna iluaqutigalugu Kalaallit Nunaanni ilisimatusarnikkut allaaserisamik saqqummiussissaagut taamalu angajoqqaat paasisatsinnik ingerlatitseqqiivigissallugit.

 

 

Biomedicin atorlugu nakorsaaneq nakorsaariaasitoqqallu

 

Biomedicin
-Biomedicin nakorsaariaasiuvoq ilisimatusarnikkut suleriaatsinik, nakorsaanerup sunniuteqarluassusia naliliiviginiarluni ilaatigut misileraanernik naatsorsorlugit aqutanik misissueqqissaarnernillu naatsorsoqqissaakkanik, tunngavilik.

-Uppernarsaatinik paasissutissanik amerlassutsimik tunngaveqartunik pingaarnerutitsiffik, paasisat kulturini, piffissani ataqatigiinnernilu assigiinngitsuni assigiittarlutik.

 

 

Nakorsaariaasitoqqat malillugit nakorsaaneq
-Nakorsaariaasitoqqat malillugit nakorsaaneq kulturikkut inuiaqatigiinnilu ataqatigiinnernik tunngaveqarpoq, nakorsaariaatsillu tassaasinnaapput laserimik pilattaaneq, akupunkturi Kinamiullu nakorsaariaasiat.

-Nakorsaanerup sunniuteqarluassusia inuk aallaavigalugu naliliivigineqartarpoq, nappaatip pilerfia inuullu nakorsaariaatsinik paasinnittaasia ukkatarineqartarlutik.

 

Najoqqutat:

Hans A. Baer Medical Pluralism: An Evolving and Contested Concept in Medical Anthropology.

Stefan Ecks The Objects of Evidence: Anthropological Approaches to the Production of Knowledge.

Singer suleqataalu “Introduction to the Anthropology” of Health.

Allaaserisavut misissuivigikkit

Meeqqat amerluutaat pillugu ilisimasaqarnerusariaqarpugut: Ippigusuutit millisinniarlugit siunnersuutit arfineq marluk pissarsiarikkit.

Atuaruk