Nakorsaariaasitoqqanik iluaqutissarsiortarput
Kalaallit Nunaanni angajoqqaat atopisk eksemimut pissutaasunut paasinnittaasiannik misissuinissaq pingaaruteqarsoraara. Ingammik manna pissutigalugu: Peqqinnissaqarfik danskit naleqartitaat tunngavigalugit pilersinneqarsimammat peqqinnissaqarfinnilu sulisut danskiunerusarmata, nunanilu killerni biomedicin atorlugu peqqissaariaaseq atorneqarnerulluni. Misissuininni inuiaqatigiinni kalaallini nakorsaatinik nappaatinillu paasinnittaatsit assigiinngitsut imminnut qanoq sunniuteqartarnerat misissuivigerusuppara.
Ilaqutariit ilarpassui nakorsaatissarsiortarput qanigisatik inunnullu attaveqaatit aqqutigalugit. Meerartik pitsaanerpaamik aaqqiissutissarsiuukkumallugu angajoqqaat arlallit biomedicinimi nakorsaatinik atuiutigalutik nakorsaariaatsitoqqanik atuiumasarput.
Nakorsaatiginiarneqartartut ilagaat nunatsinni naasunik nakorsaasiat, qajaasanik, tupaarnanik kakillarnanillu akoqarajuttartut. Angajoqqaat apersorniarlugit pulaaraangakkit tarngutinik atortunillu assigiinngitsunik takutittarpaannga – biomedicinimik nakorsiaariaasitoqqanilluunniit tunngavillit – peqqinnissaqarfimmit, qanigisaminnit inunnullu attaveqaatinit imminnut innersuussutigineqarsimasunik.
Peqqinnissaqarfiup aaqqissuussaanerata pingaaruteqassusia
Misissuivigisara pingaarutilik alla tassaavoq angajoqqaat peqqinnissaqarfimmilu sulisut aaqqissuussaanikkut tunngavissarisaat. Kalaallit Nunaanni sumiiffiit imminnut ungasinnerat peqqinnissaqarfinnilu sulisut immikkullu ilisimasallit taarserarnerat ataqatigiissumik nakorsaasoqarnissaanik ajornakusuulersitsisinnaapput. Nuummi sinerissamilu illoqarfinni. Angajoqqaat sivisuumik utaqqisarnitik nakorsallu taarserarnerat pisariaqartitaminnik ilisimasaqarlutillu ikiorneqarnissaminnut akornutigingaarsinnaavaat.
Angajoqqaat ilaasa oqaluttuuppaannga oqaloqateqariartornitik tamaasa nakorsanik peqqissaasunillu nutaanik oqaloqateqartarlutik, tamannalu meeqqamik nakorsarneqarnerannut tunngatillugu nukillalaarnarsinnaallunilu nalornisoornarsinnaavoq. Atopisk eksem ataavartumik amerluutaammat ilaqutariit ilaat ingerlaavartumik ikiorneqarlutillu siunnersorneqartariaqarsinnaapput, ingammik ajornerulersoqartillugu aseruuttoortoqartilluguluunniit. Angajoqqaat ilaat misigisarput nakorsiarnerit tamaasa ’aallaqqaataaneertariaqartarlutik’, nakorsap peqqissaasulluunniit nutaap meerartik aatsaat takusarmagu.
Siunissami pitsaanerusumik nakorsaasarnissaq
Meeqqat atopisk eksemernerannik nakorsaanermi imaannaanngitsut tamakku iliuuseqarfigisinnaajumallugit Amerluutilinnik Passussinermi Pikkorissaavik ukioq kingulleq pilersinneqarpoq. Pikkorissaavimmi siunertarineqarpoq atopisk eksemimik pinaveersaartitsinermi nakorsaanermilu angajoqqaanik perorsaasunillu ilinniartitsinissaq. Suliniummut siunertaavoq angajoqqaat meeqqamik eksemernerannut tunngatillugu ilisimasaqarluarnerulernissaat ulluinnarni iliuuseqarfigilluarnerusinnaaniassammassuk.
2025-mi aasap tungaanut misissuinerma ingerlannissaa qilanaaraara. Neriuppunga paasisavut Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfiup atopisk eksemip iliuuseqarfiginiarlugu ilaqutariinnik ikiuiniarnerani siunissami iluaqutaasinnaassasut.
Angajoqqaat misigisaminnik maannamut oqaluttuarinnissimasut qutsavigingaarpakka; ilisimasasi atopisk eksemip Kalaallit Nunaanni ukkatarineqalernissaanut pingaaruteqarput. Suliniut tamanna iluaqutigalugu Kalaallit Nunaanni ilisimatusarnikkut allaaserisamik saqqummiussissaagut taamalu angajoqqaat paasisatsinnik ingerlatitseqqiivigissallugit.
Biomedicin atorlugu nakorsaaneq nakorsaariaasitoqqallu
Biomedicin
-Biomedicin nakorsaariaasiuvoq ilisimatusarnikkut suleriaatsinik, nakorsaanerup sunniuteqarluassusia naliliiviginiarluni ilaatigut misileraanernik naatsorsorlugit aqutanik misissueqqissaarnernillu naatsorsoqqissaakkanik, tunngavilik.
-Uppernarsaatinik paasissutissanik amerlassutsimik tunngaveqartunik pingaarnerutitsiffik, paasisat kulturini, piffissani ataqatigiinnernilu assigiinngitsuni assigiittarlutik.
Nakorsaariaasitoqqat malillugit nakorsaaneq
-Nakorsaariaasitoqqat malillugit nakorsaaneq kulturikkut inuiaqatigiinnilu ataqatigiinnernik tunngaveqarpoq, nakorsaariaatsillu tassaasinnaapput laserimik pilattaaneq, akupunkturi Kinamiullu nakorsaariaasiat.
-Nakorsaanerup sunniuteqarluassusia inuk aallaavigalugu naliliivigineqartarpoq, nappaatip pilerfia inuullu nakorsaariaatsinik paasinnittaasia ukkatarineqartarlutik.
Najoqqutat:
Hans A. Baer Medical Pluralism: An Evolving and Contested Concept in Medical Anthropology.
Stefan Ecks The Objects of Evidence: Anthropological Approaches to the Production of Knowledge.
Singer suleqataalu “Introduction to the Anthropology” of Health.